Baptistikogudused oma rohkem kui 42 miljoni ristitud liikmega moodustavad maailmas suurima protestantliku vabakiriku. Baptistikogudusi võib leida enam kui sajakahekümnes maailma riigis ning oma liikmete pideva kasvu ja kaaluka positsiooni tõttu ühiskonnas on baptistidel üha enam ühiskonnaelus kaasa rääkida.
Baptistide juured ulatuvad ajas tagasi 16. sajandi reformatsiooniaega radikaalsete reformaatorite juurde, kes olid vähem seotud vanade traditsioonidega, kui teised suuremad reformatoorsed liikumised. Vabakirikud eraldusid alates 16. sajandist riigi- ja rahvakirikutest, sest nad seisid põhimõtteliselt vastu sellisele kiriklusele, mis oli seotud riigivõimuga. Vabakirikutesse kuuluvad inimesed, kes on kiriku liikmeks saanud oma isikliku usu alusel, mitte aga kirikuliikmeks sündinuna.
Esimesed baptistikogudused tekkisid 17. sajandil Inglismaal ning levisid kiiresti, eelkõige Ameerikas, muutudes seal suurimaks protestantlikuks vabakirikuks ning aidates oluliselt kaasa selle maa ja rahva arengule. Suure panuse on baptistid maailmaajaloos andnud misjonitöös, ühiskonna madalamate kihtide abistamises, orjapidamise vastu võitlemises ja sotsiaal- ning halastustöös. Suurimaks panuseks teiste kristlike kirikute seas tuleks aga lugeda inimese hinge vabaduse rõhutamist, inimese vaba, ilma inimliku vahendamiseta juurdepääsu Jumala juurde, inimese südametunnistuse- ja tahtevabaduse ja vastutuse rõhutamist Jumala ees. Baptistikogudused kogu maailmas on üsna erinäolised, kuid ometi valitseb nende keskel märkimisväärne ühtsus põhilisis küsimusis. Kogudustel pole kindlat kiriklikku organisatsiooni ja üleüldiselt kohustuslikku õpetust. Baptistikogudustel on vabadus käia oma teed, kuid teadvus ühistest ülesannetest koondab kogudusi koostöös ühiseid vahendeid ja võimalusi otsima. Ühisele tasandile usu ja praktika küsimustes kogu maailmas viib baptiste koguduste usuline kogemus ja soov järgida Pühakirja ning pidada üksteisega osadust.
Baptistid ei pea end mingil juhul teistest kristlastest ja kirikutest paremateks ega väida, et ainutõde on nende valduses. Baptistidel on ühine osa kõigiga, kes tunnistavad Jumala Loojaks ja armastavaks Isaks; kes näevad Jeesuses Kristuses Jumala Poega ja kõigi inimeste Lunastajat; kes mõistavad, et inimene on vastutav kõigi oma tegude eest ning vajab armu. Tähtsaks peetakse eetiliselt kõlbelist käitumist.
• Me kuulutame kõigile head sõnumit inimese hinge ainsast Päästjast Issandast Jeesusest.
• Me koolitame nii lapsi, noori kui täisealisi üksik- ja perekonna-inimesi kristlikus elus, usus ja õpetuses.
• Me hoolitseme inimeste vaimulike, hingeeluliste, füüsiliste ja sotsiaalsete vajaduste eest.
• Me kuulutame sõnade ja tegudega, et Jeesuse õpetus eetikast on parim alus õigetele inimestevahelistele suhetele.
